Suur ekraan igasse tuppa

Me käime ju kinos just sellepärast, et saada suure ekraani ja võimsa heli poolt pakutav võimas elamus. Tihti aga alahinnatakse seda, kui suurelt ekraanilt kodus filmi või sarja vaadata võiks.

Eestis vaadatakse enamikus kodudes üsna tagasihoidliku suurusega ekraani üpris kaugelt. See paneb aga subtiitrite ja muu teksti lugemiseks liigselt silmi pingutama, mis põhjustab silmade kiiret väsimist. Tänapäeval, kus enamik telesaateid on saadaval HD-kvaliteedis ning paljud filmid ja sarjad jõuavad kodudesse voogedastusteenuste kaudu imelise 4K resolutsiooniga, millele on lisatud veel varjudest detailid välja võluv HDR-maagia, võib ka kodus nautida kinoelamust suurele ekraanile üsna ligidal istudes.

Nii soovitab Kino- ja Teleinseneride Liit (SMPTE) istuda 4K resolutsiooniga ekraani ees kvaliteetset telepilti vaadates nii, et ekraan kataks vähemalt 30° vaataja vaateväljast. Tõelise kinoelamuse jaoks võiks aga ekraan katta vähemalt 40° vaateväljast. See tähendab näiteks, et 75-tollist ekraani võiks vaadata 3,1 meetri kauguselt, kinoelamuse saamiseks aga vaid 2,3 meetri kauguselt. 1080 p resolut-siooniga Full HD ekraani puhul võiksid need kaugused olla poolteist korda suuremad. Optimaalse suurusega ekraani leidmisel on kõige lihtsam jagada vaatamiskaugus sentimeetrites või tollides 1,6-ga. Nii saamegi teada, et 3 meetri kauguselt vaatamiseks sobib meile (300 : 1,6 : 2,54 = 74) 70–75-tollise ekraaniga teler.

Head lahendused
Neile, kes tahavad tuua koju tõelist kinoelamust ja soovivad päris suurt ekraani, on kaua olnud parimaks lahenduseks projektor. Klassikalised kodukinoprojektorid on mõistlik valik ka praegu, kuid neil on olulisi puudusi. Projektor paigutatakse üldjuhul lakke või seinale ning selline paigutus on kas kole, keeruline ja kallis teha või võtab asjatult ruumi. Klassikalised projektorid kipuvad tegema ka omajagu müra ning enamasti tuleb nende lampi regulaarselt vahetada, mis tähendab vähemalt 100-eurost kulu iga paari tuhande tunni järel.

Tehnika tormiline areng on aga koduse kinoelamuse loomiseks toonud paar head lahendust. Esiteks klassikaline teler. Suure ekraaniga telerite hinnad on viimastel aastatel palju langenud. Juba praegu maksab täiesti asjalik, projektorist parema pildiga 85-tollise diagonaaliga teler alla 1500 euro ning absoluutsel tipptasemel täiuslikku musta ja fantastilist kontrasti pakkuva sama suure OLED-teleri mudeli saab alla 5000 euroga. Keskmisesse korterisse hästi sobiva 75-tollise ekraaniga LED-teleri võib aga soetada juba kolmekohalise summa eest.

Suurim OLED-teler on praegu 97-tolline ning sarnase diagonaaliga pakutakse ka LCD-telereid. Selliste väga suure ekraaniga telerite hinnad on aga üsna kosmilised ning maagilisele 100 tollile läheneva diagonaaliga ekraani puhul on praktilisem lahendus projektor. Kolmekohalise numbriga pildisuuruse puhul on see aga lausa ainus võimalus.

Laserteler teeb suure ekraani soodsaks
Kui soovida aga ekraani, mis ületaks maagilise 100 tolli ehk 2,5 meetri piiri, siis ka siin on olemas üsna soodne ja hea pildiga lahendus, mis ei võta palju ruumi ja mida on üsna lihtne paigaldada – laserteler.

Laserteler ei ole klassikaline teler, vaid uuenduslik lühimaaprojektor, mis paigutatakse tavalisele telerialusele spetsiaalse ekraani alla. Sellise lahenduse eelis on kompaktsus ja paigaldamise lihtsus. Projektori ja ekraani vaheline kaugus on vaid mõnikümmend sentimeetrit ja see asub samal kohal, mille tavaliselt võtab enda alla teler.

Laserteleritel on komplektis eriline ekraan, mis vähendab peegeldusi ja suunab valguse vaataja poole, nii pakub laserteler tavalise projektoriga võrreldes paremat kontrasti. Samuti kestab laserprojektori valgusallikas tavalisest projektorist kuni kümme korda kauem – seda ei pea tõenäoliselt mitte kunagi vahetama.

Lasertelerid on üsna uus nähtus ning esiotsa olid need väga kallid. Nüüd on aga hind muutunud soodsamaks, 100-tollise või veidi suurema pildi saamiseks on see parim lahendus. Näiteks Hisense 100“ 4K ekraaniga laserteler maksab alla 2800 euro.

Erinevalt toa teises otsas paiknevast klassikalisest projektorist sisaldab laserteler ka kvaliteetseid kõlareid. Täiusliku koduse kinoheli jaoks tasub soetada eraldi helisüsteem või ribakõlar. Laserteleri integreeritud kõlarid on aga peaaegu alati parema heliga kui tänapäevastes telerites kasutatavad, sest laserteleri projektori korpusesse mahuvad palju suuremad kõlarid kui  tänapäevaste üliõhukeste telerite puhul on võimalik.

Ekraan mitmes toas
Kui elutuppa on uus suur ekraan soetatud, liigub vana teler tihti laste- või magamistuppa. Kas magamistoas on teleril kohta või mitte, on muidugi eelistuse küsimus. Tihti on see aga ainus võimalus pereliikmetel nautida erinevat meelelahutust samal ajal.

Väiksemas toas paigutatakse teler enamasti seinale. Ka see on tänapäeval lihtne, kuna saadaval on kitsaid, stiilseid ja väga erineva nurga alla liigutatavaid telerikinnitusi.
Magamistoas vaadatakse telerit tihti voodist üsna madalast asendist, teleri paigutamisel tuleks ka sellega arvestada. Altpoolt üles vaatamine väsitab silmi rohkem, ka enamiku telerite vaatenurk on kõige kehvem just altpoolt. Seepärast tuleks teler paigutada nii, et ekraani keskkoht oleks vaataja silmadega ühel kõrgusel. Magamistoas pole selline paigutus aga enamasti praktiline või on suisa võimatu. Siin aitavad suurepäraselt kallutatavad seinakinnitused, mis lubavad teleri kaldenurga seada selliseks, et vaatenurk jääb voodis lebava vaataja pilguga paralleelseks. Paljud reguleeritavad seinakinnitused lubavad liigutada telerit ka küljele, lisades veelgi paigutamise vabadust ning muutes vaatamise mugavamaks.

Minipojektor – kaasaskantav meelelahutus
Tehnika kiire areng on toonud laste või magamistuppa mugava teleri asendaja – miniprojektori. Neid on saadaval üha rohkem ja veel hiljuti üsna kehva pilti näidanud seadmed on muutunud tõeliselt kasulikuks. Miniprojektoritel on väiksemas toas teleri ees kaks olulist eelist: neid ei pea paigutama seinale ning neid saab mugavalt ja kiirelt eemaldada ning näiteks suvekoju või sõprade juurde kaasa võtta. Nii mahuvad paljud miniprojektorid näiteks öökapi avatud sahtlisse või voodi kohal olevale riiulile.

Samsung Freestyle’i nutiprojektoril on aga näiteks 180 kraadi pööratav jalg ja lambipirnipesa kinnitus – seda projektorit saab lihtsalt suunata hoopis lakke või keerata lambipessa ning lastetoas näidata pilti ülevalt alla lauale või põrandale.

Miniprojektorid on enamasti ka nutikad: nende südameks on sama tarkvara, mille leiame teleritest. Nii on lemmikäpid ja telekanalid käepärast ning lisaseadmeid kasutama ei pea. Lisaks saab nendesse projektoritesse edastada pilti ka nutiseadmetest. Sellist pisikest projektorit kasutades ei pea muretsema ka heli pärast. Neil kõigil on integreeritud kõlarid ning enamikku saab Bluetoothi kaudu ühendada ka välise kõlari või kõrvaklappidega.

Kuna miniprojektorid on mõeldud ringi liigutamiseks ja kasutamiseks kohtades, kus tingimused ei ole optimaalsed, aga ka nõudmised pildikvaliteedile pole väga kõrged, on neil mitmeid erilisi omadusi, näiteks automaatne pildi seadistamine. Nii ei pea sellist projektorit paigutama täpselt kindla koha peale, vaid projektor kas oskab pildi ise sirgeks ja fookusesse reguleerida või juhendab kasutajat ja seadise saab tehtud hetkega.

Miniprojektorid ei vaja ekraani ning nutikas värvitooni kompenseerimine lubab pilti näidata ka kõikidele heledat tooni seintele, olgu selleks siis näiteks helehall, beež või kollakas värv. Loomulikult pole miniprojektorite heledus ja kontrast võrreldavad teleri või suure projektoriga, aga see polegi eesmärk. Kasutatakse neid ju seal, kus on tähtis lihtsalt piisavalt kvaliteetne meelelahutus ja tipptasemel kinoelamus pole oluline. Miniprojektori valimisel tuleks aga silmas pidada, et kvaliteetse pildi saamiseks võiks miniprojektor toetada Full-HD resolutsiooni ja selle heledus peaks olema võimalikult suur